Logopeed töötab väga erinevas vanuses inimestega – väikelaste, lasteaiaealiste laste, õpilaste, tööealiste inimestega kui ka vanuritega. Logopeedilise töö eesmärgiks on, et inimene saaks paremini suhelda.

Logopeediline teraapia:

Logopeedi töö algab tavaliselt inimese kommunikatsioonivõime hindamisest. Hindamise alusel koostatakse koos kliendiga teraapiaplaan, millele järgneb kõneravi läbiviimine, kliendi ja tema lähedaste nõustamine.

Logopeedilise teraapia kestust on raske ennustada, sest see võib kesta mõnest tunnist kuni aastatepikkuse teraapiani. Teraapia pikkus ja tulemus sõltuvad eelkõige kliendi kõneprobleemi raskusastmest ning motiveeritusest. Alati polegi kõneravi tarvis, vaid piisab logopeedi konsultatsioonist ja nõuannetest, kuidas vanemad saavad ise lapse kõne arengut paremini toetada.

Logopeedilise teraapia õnnestumiseks on väga oluline roll kodus tehtaval tööl. Logopeed nõustab klienti ja räägib probleemi olemusest, töömeetoditest ning annab koju kaasa harjutusmaterjale. Vajadusel kaasab ja nõustab logopeed teisi kliendiga seotud spetsialiste (nt õpetaja, psühholoog, füsioterapeut, ortodont jne).

Millal ja mis probleemidega pöörduda logopeedi poole?

Logopeedi poole võiks pöörduda pigem varem varem kui hiljem. Varajase sekkumise korral on prognoos parem ja saab vältida sekundaarseid probleeme.

Hääldus ja kõne areng

  • Sageli seostatakse logopeedi tööd just R-hääliku häälduse õppimisega. 4-aastase lapsel peaks olema kujunenud keele kõikide häälikute eakohane hääldus (erandiks võivad osutuda R- ja Õ-häälik, mis võiksid olemas olla 5. eluaasta lõpuks). 7-aastasel lapsel võivad esineda eksimused lapse jaoks võõraste sõnade hääldamisel. Sobivaim aeg häälikuseadeks on 4-6 aasta vanuselt. Lisaks hääldusele on oluline jälgida, kuidas arenevad lapse teised kõne valdkonnad: sõnavara, lausete, sõnavormide moodustamine ja mõistmine, tekstiloome ja mõistmine ning pragmaatilised oskused.

Kõne sujuvus

  • Sujuvas kõnes pole liigseid katkestusi ja see on kuulajale lihtsalt arusaadav. 2-6-aastastel lastel esineb sageli häälikute, silpide või sõnade kordust, mis ei tähenda alati kogelust. Selles vanusevahemikus toimub lapsel kiire kõne areng, mistõttu kõnes esinevad pausid ja kordused on loomulikud. Mittesujuvat kõnet võib esineda olukordades, kui laps on väsinud või erutunud. Kogelusele viitavad kõnetakistuste sagedus ja erinevad tüübid (nt häälikute venitused, õhuvoo blokk, häälikute, silpide või ühesilbiliste sõnade kordused, grimassid näos, häiritud hingamismuster, kõnelemise katkestamine või loobumine kõnest). Kogelus võib esineda nii lastel kui ka täiskasvanutel.

Lugemine ja kirjutamine

  • Lugemis- ja kirjutamisoskus on aluseks teiste õpioskuste kujunemisel. Lugemis- ja kirjutamisraskuste puhul on inimese lugemis- ja/või kirjutamisoskus sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste puhul nõrgem kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal. Eesti keeles tekitavad enim raskusi kolm häälikupikkust, välted ja nõrgad sulghäälikud.

Hääl

  • Igal inimesel on omapärane ja kordumatu hääl. Häälehäireid võib esineda nii lastel kui ka täiskasvanutel. Häälehäire põhjuseid on erinevaid: nt suulaelõhe, trauma või haigus kõripiirkonnas või hääle väärkasutamisest tingitud häälehäire. Enamikel juhtudel on võimalik hääle funktsioneerimine logopeedi juhendamisel taastada.

Ajukahjustuse tagajärjed

  • Tavaliselt me ei mõtle sellele, kuidas me räägime. Me leiame nagu iseenesest sobivad sõnad, saame teistest aru, loeme või kirjutame. Need on meile lihtsad ja loomulikud tegevused. Täiskasvanud inimestel võib ajukahjustuse tõttu laguneda seni probleemideta toiminud keelesüsteem. Ajukahjustuse tagajärjel võib häiruda ka neelamine.

Reet Horn

logopeed

Tutvu logopeedi teenuste hinnakirjaga!

Registreeru logopeedi teenustele või küsi lisainfot:

Vali teenus: