Muusika ja teraapia? Mis neid seob?
Muusika on inimese heaolu, kunstilise eneseväljenduse, loovuse, tervise ja hingelise ülenduse teenistuses olnud erinevates kultuurides aegade algusest (Horden 2000). Austraalia aborigeenide tarkusetera -„Kõigepealt loodi naine. Maailm sündis tema laulust“ – avab ühe tillukese valgustahu maailma sümboolsele loomisele muusika kaudu metatasandil. Sarnaselt sünnib iga inimolendi subjektiivne maailm kõikvõimsas ning kaitstud keskkonnas, milleks on emaüsa. Esmased muusikalised kogemused on igal inimolendil pärit sellest ürgturvalisest loksuvast ja hõljuvast ürghällist. Esimesed heli-, liikumise ja puudutuskogemused rajavad ajukoorde esmased sügavad salvestised – mustrid ja sõnumid, kuidas ning missugustes vormides elu ja elusolemine heliseb (Decker-Voigt 2006). Just seepärast on muusikal võime puudutada oma nähtamatu käega inimest väga sügavalt ja avada turvalised vooluteed ka kõige õrnematele või süvaraevukatele tundejõgedele, ka neile, mis ajas kaua tammi taha kinni jäänud. Lisaks on muusikal võime nähtamatult siseneda saladusi täis hingekoobastesse, kuhu tavasilmad sisse ei näe, ning viia sinna julguse- ja lootusetulukesi valgustamaks näivalt lahendamatuid olukordi, situatsioone, mis sinna peitu pugenud erinevatel põhjustel.

Muusika ravivat jõudu ja ravitoimeid on kasutatud nii vanades kõrgkultuurides (Hiina, India, Egiptus, Kreeka) kui loodusrahvaste seas nii hingehädade kui füüsiliste haiguste tervistamiseks. Esimeste muusikaterapeutide hulka võib lugeda preestrid ja šamaanid, kes oma maagiliste laulu- ja tantsurituaalide abil juhtisid ravitsetavad transsi ja püüdsid ühendust saada jumaluste ja vaimudega, kes aitaksid inimesest tervenemise saavutamiseks kurjad jõud välja ajada. Tänapäeval on muusika tervendavatelt mõjudelt ja toimetelt müstiline loor langenud tänu sellealastele muusikapsühholoogia ja muusikameditsiinilistele teadusuuringutele.

Mis on muusikateraapia?
Muusikateraapia on interpersonaalne teraapiline protsess, mille käigus muusikaterapeut kasutab muusikat ja muusika elemente, et aidata kliendil paraneda haigusest või häirest, et avastada varjatud ressursse ja potentsiaale tervise taastamiseks või säilitamiseks. Muusikateraapias on tegemist teraapilise suhtega, milles osalevad kindlasti kolm osapoolt: klient (kliendid), terapeut ja muusika. Muusika pakub turvalisi mittesõnalisi väljendumisvõimalusi neile, kelle jaoks sõnaline väljendus on raskendatud väga erinevatel põhjustel, millest peamisteks on psüühilised takistused, kõnehäired või arengupeetus. Muusika on seejuures vahendiks, mitte eesmärgiks.

Mille poolest muusikateraapia erineb teistest teraapiatest?
Muusikateraapias toimub suhtlemine ja eneseväljendus muusika vahendusel. Sõnaline kommunikatsioon võib mõnikord täiesti puududa. Seanss haarab kliendi muusikalisse kogemusse erinevatel viisidel. Põhilised meetodid ja tehnikad, mida kasutatakse teraapiliste eesmärkideni jõudmiseks, on seotud muusika aktiivse kuulamise, improviseerimise, muusika taasesitamise ja komponeerimisega. Lisaks muusikale leiavad muusikateraapias sekundaarse rakenduse ka teised kunstimeediumid, nagu liikumine, tants, rollimängud narratiivid, lugulaulud, poeesia, kirjandus, joonistamine, maalimine jt. käelised tegevused.

Keda muusikateraapia aidata saab?
Muusikateraapia on sobilik teraapivorm igas eas inimesele alates raseduse toetamisest kuni siit maailmast lahkumiseni erinevate häirete või haiguste puhul, näiteks psüühilised häired, psühhosomaatika, emotsionaalsed ja käitumishäired, füüsilised puuded, sensoorsed häired, arenguhäired, sõltuvusprobleemid, suhtlemisraskused, elukriisid, lein, läbipõlemised jne. Muusikateraapias luuakse tingimused eneseväärikuse ülesehitamiseks, tunnete turvaliseks väljendamiseks, stressi juhtimiseks ja leevendamiseks, õppimisprotsessi parandamiseks, füüsiliste harjutuste toetamiseks jne. Järjest suuremat populaarsust on saavutamas preventiivne muusikateraapia inimeste eneseavastamise ja enesearengu soodustajana tervise säilitamisel. Muusikateraapilisi võtteid integreeritakse edukalt meeskonna- ja organisatsioonitöösse spontaansuse, loovuse ning novaatorluse edendamiseks.