Kontakt: Tel. +372 5912 7991; e-mail:  info@provida.ee

Marika Käggo
Tegevjuht, psühholoog;
pereterapeut, superviisor
Kontakt: mkaggo@gmail.com;
tel 59127991
Kati- Riin Simisker
Psühhiaater
Imbi Suun
Kliiniline psühholoog,
Kognitiiv-käitumisteraapia
Tähe Rootsmäe-Sööt
Kliiniline psühholoog
Pereterapeut
Merle Alamaa 
Sotsiaaltöötaja
Võlanõustaja
Margaret Pill
Kliiniline logopeed
Liisa Kuusk
Eripedagoog
Reet Horn
Logopeed, eripedagoog
Ingrid Tiirats  
Füsioterapeut
Mari Peetsalu
Kunstiterapeut
Kadri Paal
Tegevusterapeut
Jane Maastik
Meditsiiniõde
Toitumisterapeut
Linda Luhse
Psühholoog,
Kunstiterapeut
Superviisor
Malle Luik
Psühholoog
Muusikaterapeut
Ingrid Korberg
Raamatupidaja
Võlanõustaja
Tugiisik
Katrin Roositalu
Tugiisik
Maarika Loodus 
Sotsiaaltöötaja
Tegevusjuhendaja
Selena Afanasjeva
Sotsiaaltöötaja
Tegevusjuhendaja
   

MARIKA KÄGGO

Tegevjuht,
Psühholoog, pereterapeut, superviisor

Olen psühholoogina töötanud 2004. aastast. Praktilise töökogemuse olen saanud vanglas, koolis, rehabilitatsioonisüsteemis ja liikluspsühholoogina. Lisaks psühholoogi haridusele olen lõpetanud TLÜs kuntsiteraapiate magistrantuuri ja saanud pereterapeudi väljaõppe.

Alates 2012. aastast juhin nõustamis-ja rehabilitatsioonikeskust ProVida Kliinik OÜ ning võtan vastu inimesi psühholoog-pereterapeudina. Koolitan lapsevanemaid  vanemlusprogramm „Imelised aastad“ raames ja alates 2016. aastast viin läbi tööalast nõustamist ehk supervisioone. Oma töös kasutan erinevaid terapeutilisi lähenemisi nt süsteemne, lahenduskeskne lühiteraapia, loovteraapia, EFT (Tunnetekeskne paariteraapia), Imago dialoog, skulptuur vm.

Pereteraapia juurde jõudsin 2012. aastal esmalt  läbi töö, kuid veel tundsin vajadust nii isikliku arengu kui ka huvi enda peres toimuva vastu. Minus tekkis soov leida oma pereprobleemidele vastuseid. Millistel põhjustel käitumismustrid käivad põlvest põlve ja korduvad samad probleemid? Kuidas on juhtunud nii, et meie peres pole mehed juba mitmeid generatsioone olulised ja tarvitavad liialt alkoholi? Mida mina saan muuta, et minu enda suhe abikaasaga oleks erinev minu vanemate omast? Kuidas saame meie mehega kasvatada poega nii, et minu liigne armastus tema vastu ei põhjustaks ülehoolitsemist? Kuidas olla üks hästi funktsioneeriv perekond? Jne. Minu soov on näha ja näidata peret kui ühtset süsteemi, kus kõik pereliikmed mängivad olulist rolli ja mõjutavad üksteist.

Peale pideva enda teadmiste arendamise ja rakendamise on minu jaoks elus oluline leida tasakaal töö, pere ja vaba aja vahel. Väärtustan koosolemise aega abikaasa, lapse ja sõpradega. Samuti ei ütle ära põnevast raamatust, kaasahaaravast filmist ja vahel ka lihtsalt niisama olemisest.

IMBI SUUN

Kliiniline psühholoog,
Kognitiiv-käitumisteraapia

Otsustasin juba põhikoolis, et minu tulevane elukutse on seotud inimeste abistamisega. Nii lõpetasingi psühholoogia eriala Tartu Ülikoolis 2006. aastal. Minu esimene töökohaks oli Tartu vangla, kus tekkis süvendatud huvi isiksushäirete vastu. Lisaks vanglale olen töötanud psühholoogina nii tava-kui erikoolis ning rehabilitatsioonisüsteemis. Oman kliinilise psühholoogi kutsetunnistust ning igapäevaselt töötan psüühikahäiretega noorukite ja täiskasvanutega kasutades peamiselt kognitiiv-käitumisteraapia meetodeid. Algtasemel olen läbinud ka lahenduskeskse lühiteraapia, kunstiteraapiate ning pereteraapia kursused, olen motiveeriva intervjueerimise treener. Vabal ajal puhkan pere ja sõprade seltsis ning naudin vaikust ja rahu looduses. Enda elus olen lähtunud põhimõttest, et kui midagi väga tahta, siis on kõik võimalik.

MARGARET PILL

Kliiniline logopeed

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli logopeedi ja eripedagoogina. Lisaks olen lõpetanud Tallinna Ülikoolis magistriprogrammi European Perspectives on Social Inclusion. Läbinud olen ka kolmeaastase pereterapeudi väljaõppe ning logopeediaalaselt täiendanud ennast Lätis, Leedus ja Rootsis. Käesolevalt töötan haiglas ning lisaks väikese koormusega ka Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses.
Hindan inimestevahelisi häid suhteid ning tugevaid peresidemeid. Püüan sellest lähtuda ka igapäevases töös, et abivajaja ennast kohtumisel  hästi tunneks ning heal meelel tagasi tuleks.

MARI PEETSALU

Kunstiterapeut

2009 aastal lõpetasin Tallinna Ülikooli loovteraapiate magistrantuuri. Enne kunstiteraapia juurde jõudmist õppisin õpetajaks, pedagoogika on minu huviks olnud aastaid, olen end harinud waldorfpedagoogilistel kursustel ning töötanud lasteaias. Ka kunstiteraapias on minu huvi suunatud ennekõike lastele. Oma töös rakendan eelkõige visuaalkunsti teraapia tehnikaid, kuid tihti kasutan lastega ka liikumist ning draamateraapia elemente. Pean ülioluliseks turvalise ning hinnangutevaba suhte loomist kliendiga, et loov eneseväljendus julgeks avalduda ning inimene leiaks loomeprotsessis enda kohta  äratundmisi ning märkamisi, mis aitaksid tal endas peituvat potentsiaali täiel määral igapäevaellu rakendada.
Olen kolme lapse ema. Naudin kunsti, teatrit, pildistamist, loodust ja reisimist, igapäevaselt tegelen joogaga.

MERLE ALAMAA

Sotsiaaltöötaja
Võlanõustaja

Minu kokkupuude sotsiaaltööga sai alguse üle 20 aasta tagasi, kui asusin õppima Tartu Ülikoolis eripedagoogikat, valides kõrvalerialaks sotsiaaltöö. Juba õppimise ajal korraldasin suvelaagreid sotsiaalmajanduslikes raskustes olevate perede lastele ning tegin igapäevaselt peretööd MTÜ Eesti Caritas lastekeskuses. Aastal, kui lõpetasin kõrgkooli, avati Tartus vangla ning ees ootasid uued väljakutsed. Vangla sotsiaaltöötajana olin ametis kokku 12 aastat, puutudes kokku inimestega, kelle halvad valikud olid neid viinud vabast ühiskonnast eraldatuseni. Keerukas klientuur andis hindamatu võimaluse areneda nii inimese kui spetsialistina, aga ka veendumuse – inimest tuleb märgata eelkõige siis, kui ta ise on hädas, mitte alles siis, kui ta on kellelegi teisele juba häda põhjustanud. See arusaamine viis mind 2013. aastal tagasi vabadusse – ennetustöö ja rehabilitatsiooni juurde. Täna on minu põhitööks puuetega inimeste ja nende perede abistamine, samuti võlanõustamine kõigile abivajajatele. Tegelen igapäevaselt nii laste, noorte kui täiskasvanutega, viin läbi sotsiaalsete oskuste treeninguid ja suhtlemiskoolitusi. Tunnen, et mul on valmisolek mõista inimest ühes kõigi tema eripärade, eksimuste või elus seni tehtud kehvade valikutega. Tean, et mul on oskused aidata inimesel leida teeots, mida mööda hakata liikuma suurema iseseisvuse poole. Ja oskuste all ei pea ma silmas koolis õpitud tarkusi, vaid eelkõige minu enda hoiakuid ja suhtumist inimesesse.

Mulle väga meeldib Soren Kierkegaardi järgmine mõte:
Kui ma tahan aidata teist inimest teatud eesmärgile jõuda, pean ma kõigepealt mõistma, kui kaugel ta sel teel on, ja just sealt alustama. Selleks, et aidata kedagi, pean ma mõistma, kes ta on. See tähendab – esmalt mõistma seda, kuidas tema asjadest aru saab. Kui ma seda ei suuda, siis ei aita, et mina tean ja oskan rohkem. Kui ma ikkagi tahan näidata, kui palju mina oskan, tähendab see, et olen edev ja upsakas, ning tegelikult soovin olla teiste poolt imetletud, selle asemel, et kedagi aidata. Kogu siiras abistamine algab lugupidamisest inimese vastu, keda aidata soovitakse, ja seepärast pean ma mõistma, et soov abistada ei ole sama, mis soov valitseda. Vastupidi – soov abistada on soov teist teenida. Kui ma seda ei suuda, ei saa ma kedagi aidata.

INGRID KORBERG

Raamatupidaja
Võlanõustaja
Tugiisik

Olen lõpetanud 2009. aastal EPMÜ majandusteaduskonna finantsjuhtimise ja majandusanalüüsi eriala. Minu töökogemus sai alguse 2005. aastal, kus erasektoris töötades puutusin kokku nö. ettevõtte igapäevaraamatupidamisega. 2010. aastal asutasin Töötukassa starditoetuse abiga oma raamatupidamisteenust pakkuva ettevõtte ning siiani olen tegelenud osaühingute, mittetulundusühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjatele raamatupidamisteenuse osutamisega. 2010. aastast alates olen kirjutanud äriplaane ja projekte EAS-ile, Töötukassale, PRIA-le, KIK-ile ning aidanud seeläbi päris paljudel ettevõtlikel inimestel oma ettevõtlusega alustada.

LIISA KUUSK

Eripedagoog

2007. aastal asusin Tartu Ülikooli õppima eripedagoogikat, kuna mind köitis eriala mitmekülgsus, põimides endas nii pedagoogikat, sotsiaaltööd kui ka psühholoogiat. Õpingute ajal praktiseerisin teadmisi nii Eestis kui välismaal. Olen olnud vabatahtlik intellektipuudega täiskasvanutele mõeldud kogukondades Eestis, Inglismaal ja Saksamaal. Olen töötanud lapsehoidjana ja kasvatajana Agrenska Fondis puuetega laste laagrites. Tugeva teoreetilise ja praktilise baasi andsid Tartu Ülikooli eripedagoogika magistriõpingud, mil oli võimalus sooritada praktikaid nii lasteaias, tavakoolis, erikoolides, hariduse – ja tugikeskuses. Lisaks olen olnud 3-kuisel praktikal Saksamaal ühes toimetulekukoolis. Alates 2008. aastast olen seotud Maarja Külaga – intellektipuudega  noortele elamis-, õppimis- ja töötamisvõimalusi pakkuv kogukonnaga.  Hetkel töötan seal rehabilitatsioonimeeskonnas eripedagoogi/koordinaatorina.  Alates 2014. a aprillist töötan MTÜ ProVida rehabilitatsioonimeeskonnas eripedagoogina. Tööelu nautides olen jõudnud aina uuesti mõttele asuda end täiendama mänguteraapia erialal ja suureks rõõmuks alustangi sellega 2016. a veebruaris. Vabal ajal olen ka vabatahtlik Doktor Kloun lastehaiglas. Lisaks meeldib mulle olla liikuv: tantsida rahvatantsu, matkata, orienteeruda, suusatada, rattaga sõita ja loomulikult reisida.

MALLE LUIK

Psühholoog

MuusikaterapeutMalle Luik (PhD): olen töötanud õpetajana, koolijuhina, kooli- ja kliinilisepsühholoogina, muusikaterapeudina  ning koolitajana väga erinevate sihtgruppidega nii laste kui täiskasvanute seas. Tööaastate jooksul olen end täiendanud paljudes välisriikides, ettekandeid pidanud rahvusvahelistel konverentsidel Ankaras, Jeruusalemmas, Oslos, Louisville’s ja Ohio Ülikoolis/USA. Praegu õpin loovsupervisiooni kursustel Tallinna Ülikoolis.

JANE MAASTIK

Meditsiiniõde
Toitumisterapeut

Toitumisnõustajana  töötades saadud kogemused on järjest rohkem andnud kinnitust, et toitumisharjumused ja terviseprobleemid on omavahel tihedalt seotud ning mõjutavad suures osas meie elukvaliteeti. Toiduvalik mõjutab kogu organismi. Lihtsam on haigusi ennetada tervislikult ja õigesti toitudes, kui neid hiljem ravida suure koguse ravimitega.
Iga inimene on erinev ja seetõttu tuleb ka tema probleemile läheneda individuaalselt, et leida just talle kõige sobivam menüü.
Oman meditsiiniõe kutset. Toitumisnõustajaks õppisin  Annely Sootsi Koolituse Tervisekoolis. Olen Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse (ETNÜ) tegevliige. Töötasin toitumisnõustajana Räpinas ja Värska Sanatooriumis. 2017. aastast töötan õde-toitumisnõustajana ProVida Kliinik OÜ-s. Olen avaldanud mitmeid toitumisalaseid publikatsioone, viinud läbi erinevaid õpitubasid, loenguid, koolitusi ja kursuseid.

Avaldatud artiklid ja publikatsioonid:
Raamat: Gluteenivabad, kaseiinivabad, laktoosivabad toidud 2014
Raamat: Magustoidud kaalulangetajale 2014
Artikkel: „Toidutalumatus kui 21.sajandi haigus“, Jane Maastik, Maitsed.ee, detsember 2016
Artikkel: „Seened, looduslikud ravimid“, Jane Maastik, Mari, september 2016
Artikkel:  „ Idandid“, Jane Maastik, Oma Maitse, aprill 2016
Artikkel: „Elu ilma migreenita“, Jane Maastik, Toitumisteraapia nr 14, märts 2015
Artikkel: „Vitamiin B12“, Jane Maastik, Annely Soots,  Toitumisteraapia nr 10, märts 2014
Kommentaarid artiklitele:
„Millised on eestlastele vajalikud toidulisandid“, tervisliktoitumine.ee, jaanuar 2017
„Toitumine ja depressioon: vähetuntud seosed“, tervisliktoitumine.ee, oktoober 2016
„Antioksüdandid pakuvad organismile lisakaitset“, tervisliktoitumine.ee, august 2016
„Glükoos on väärtuslik kütus“, tervisliktoitumine.ee, juuli 2016
„Rauapuudus on välditav õigete toiduvalikutega“, tervisliktoitumine.ee, mai 2016