Reet Horn
Logopeed
Provida Kliinik OÜ

Ekraaniaeg ja lapse kõne areng

Emad ja isad küsivad logopeedilt sageli: kui palju ekraaniaega on lapsele sobilik ja kas see võib kõne arengut kahjustada?

Kui veel kümme aastat tagasi arutati peamiselt teleri vaatamise mõju üle, siis tänapäeval räägime üldisest ekraaniajast, mis hõlmab telefone, arvuteid, tahvelarvuteid ja muid nutiseadmeid. Ekraanid on saanud igapäevaelu osaks: laps vaatab kärus või arsti ooteruumis videot, pikka autosõitu lühendab multifilm ja ühise söögikorra teeb rahulikumaks taustal mängiv multikas. Kuna nutiseadmed on meie kõigi elus nii levinud, on logopeedide teraapiates igapäevaseks teemaks nende mõju lapse heaolule ja kõnele.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab eelkooliealistel lastel ekraaniaega hoida minimaalsena ning noortel ja täiskasvanutel mitte ületada kahte tundi passiivset ekraaniaega päevas.

Ekraaniaeg kui asendustegevus

Liigsel ekraaniajal on lapse kõne arengule märkimisväärne mõju. See mõju ei ole alati otsene, vaid tuleneb eelkõige sellest, et ekraan asendab lapse jaoks olulist suhtlust ja tegevusi, mis on kõne arenguks hädavajalikud. Ekraani ees on laps passiivne vaatleja. Talle suunatud kõne on harva sobiva raskusastmega ja lapsel puudub võimalus ise rääkimist harjutada. Kuigi laps kuuleb ekraanilt helisid ja sõnu, ei pea ta ise vastama, küsimusi esitama ega tegelasi matkima. Puuduv tagasiside pärsib lapse loomulikku soovi ja oskust suhelda. Laste päev koosneb peamiselt mängimisest kas vanemate, õdede-vendade või sõpradega. Mängu käigus kuuleb laps teisi rääkimas, saab katsetada uusi sõnu erinevates olukordades ning õpib tundma ja väljendama emotsioone. Ekraaniaeg võtab aega ära mängult ja liikumiselt, mis on lapse arengule kriitilise tähtsusega. Ka vanemate liigne ekraanikasutus vähendab ühist aega ja suhtlust, mis samuti mõjutab lapse arengut.

Kõne loomulik areng

Arengupsühholoogias on järjest rohkem räägitud, et kõne ja suhtlusoskuse areng on tihedas seoses sellega, kuidas laps õpib lugema ja kirjutama ning kuidas lapsel hilisem hariduse omandamine sujub. Laps õpib rääkima järk-järgult. See pikk ja keeruline protsess algab juba sünnist ja areneb pidevalt:

• Beebina (0–6 kuud) kuulab ta vanemate häält, erinevaid helisid ja õpib tundma oma emakeele meloodiat. Laps hakkab naeratama ja teeb esimesi häälitsusi.
• 6–18 kuu vanuses tekib sõnadel tähendus. Laps seostab kuuldud sõnu nähtud esemetega, näiteks “emme”, “aitäh” või “auto”.
• 18 kuu kuni 3-aasta vanuses laieneb sõnavara kiiresti. Laps katsetab sõnu, ühendab neid kahe- ja kolmesõnalisteks lausungiteks, näiteks “emme auto” või “ei taha tuttu”. Laps matkib uusi sõnu ja lauseid oma vanematelt.
• 3–5-aastaselt areneb oskus moodustada pikemaid lauseid. Laps hakkab jutustama ja väljendama oma mõtteid, hääldus muutub täpsemaks. Tekib huvi ümbritseva maailma vastu ja küsimused “miks?” ja “kuidas?”.

Kui lapse kõne areng ei ole eakohane?

Kuigi liigne ekraaniaeg mõjutab kõigi laste kõne arengut, on see eriti kahjulik lastele, kelle kõne areng on ebatüüpiline. Sellisel juhul vajab laps lisaks logopeedilisele teraapiale sihipärast arendustegevust ka koduses keskkonnas. Parim viis selleks on igapäevaste tegevuste käigus luua rikas ja suhtlust soodustav keskkond. Ühised jagatud tegevused ja hetked nagu koos söömine, autosõit või bussipeatuses ootamine, võimaldavad vanemal kommenteerida oma ja teiste tegevusi, kasutada mitmekesist sõnavara ja laiendada lapse lauseid. Kui laps on neil hetkedel ekraanis, võetakse temalt ära võimalus suhelda ja rääkimist harjutada. Sama oluline on, et ka vanemad jälgiksid enda ekraanide kasutamist, sest suhtlus on alati koostöö. Üldjoontes kehtib reegel: mida vähem aega ekraanide ees ja rohkem “päris” tegevusi, seda parem.

Tulles tagasi artikli alguses esitatud küsimuste juurde – kui palju ekraaniaega on lapsele sobilik ja kas see võib kõne arengut kahjustada – on vastus ühene: jah, ekraaniaeg võib kõne arengut kahjustada.

Lapsed õpivad rääkima igapäevase suhtluse kaudu oma vanemate ja lähedastega. Ekraanid võtavad nii lastelt kui ka täiskasvanutelt aega ühistelt tegevustelt, mille käigus laps omandab uusi oskusi. Kuna ekraane on meie elus järjest rohkem, on täiskasvanute roll hoida piire ja tagada lastele arenguks sobiv keskkond.

Peamised mõtted

Ole lapsele ise eeskujuks, väldi pidevat telefoni näppimist.

Alla 2-aastased lapsed ei vaja ekraaniaega.

2–5-aastaste laste ekraaniaeg ei tohiks ületada 1 tundi päevas.

Sisu valimine. Vanemate ülesanne on valida lapsele eakohane ja hariv sisu ning aidata lapsel nähtut mõista.

Koos veedetud aeg on kõige olulisem. Ekraaniaeg ei tohi asendada perega koos mängimist, raamatute lugemist, õues liikumist ja omavahelist suhtlust.

Digihügieen. Seadke perekonnas nutiseadmete kasutamisele reeglid, näiteks et tund enne magamaminekut ja söögiajal on ekraanid keelatud.