Kersti Kinks
Psühholoog
Provida Kliinik OÜ

Arvamusartikkel on avaldatud ka Postimees.ee: https://arvamus.postimees.ee/8302535/kersti-kinks-lahisuhtevagivald-on-voimukas-soolotants-mitte-kahe-inimese-tango

Lähisuhtevägivald on tihti nähtamatu – me ei pruugi aimatagi, mida lähisuhetes tegelikult
kogetakse. Psühholoogina näen, et umbes pooled klientidest on kogenud lähisuhtevägivalda, mille
tagajärjed psüühikale on olnud üksjagu mõjusad. Sageli jõutakse abini ärevuse või depressiooni,
söömishäirete või sõltuvustega, mille alt koorub kas ammune või kestev vägivallakogemus.
Lähisuhted aga peaksid olema inimese jaoks kõige turvalisemad.
Oma kogemusi ei tunta ära kui vägivalda.
Lähisuhtevägivald võib olla nii füüsiline, emotsionaalne, seksuaalne, majanduslik kui ka
psühholoogiline. Romantiliselt alanud suhtesse hiilib märkamatult kontroll, kriitika, süüdistused
ja manipulatsioon, kuni need muutuvad valdavaks. Tasapisi leitakse end olukorrast, kus minapilt
on killustunud, reaalsustaju hägustunud ning maad võtavad süü- ja häbitunne. Pidev hirm ja
ebakindlus õõnestavad eneseusku ja otsustusvõimet. Vägivalda peetakse enda süüks, mitte partneri
vastutuseks.
Lähisuhtevägivalla alaraporteerituse üheks põhjuseks on selle ähmane iseloom: oma kogemusi ei
tunta ära kui vägivalda, vaid peetakse näiteks keeruliseks suhteks. Eriti salakaval on sundiv
kontroll – süsteemne käitumine, mille eesmärk on allutada partneri valikud, vabadus ja suhted.
Sageli kaasneb füüsiline vägivald või hirm selle ees. Emotsionaalne manipulatsioon võib olla nii
peen, et ohver ei märkagi, kuidas ta kaotab ligipääsu sõpradele, hobidele, rahale ja ajale või peab
neid vajadusi pidevalt põhjendama. See on enese allasurumine, et suhe püsiks. Sotsioloog Evan
Starki sõnul võtab sundiv kontroll ohvrilt autonoomia, vabaduse ja inimväärikuse.
Miks lahkumine on nii keeruline?
Lahkumine pole vaid füüsiline eemaldumine – partnerist võidakse sõltuda majanduslikult,
emotsionaalselt ja sotsiaalselt. Ei tohi unustada, et selline suhe ei ole pidev õudus: lootus peitub
heades hetkedes, mille külge klammerdutakse. Sageli tuntakse, et tuleb suhe toimima panna või
kardetakse hinnanguid. Hirm abi otsida tuleneb sageli varasematest kogemustest, kus ei usuta,
süüdistatakse või pisendatakse toimunut, sest eks suhted ju olegi keerulised.
Mida saab teha kõrvalseisja?
Olulisim on uskuda ja mitte süüdistada. Sageli usaldatakse lõpuks kedagi, kelle reaktsioon määrab
edasise. Aita näha valikuid, ent ära sunni neid peale. Kui on jaksu, ära eemaldu. Paku praktilist
abi: lapsehoid, majutus, transport, info ohvriabi, naiste tugikeskuste või psühholoogi kohta. Kõige
rohkem vajab inimene tunnet, et ta pole üksi ja teda ei mõisteta hukka. Otsi ka ise abi – üksi ei
jaksa keegi!
Mida saab teha psühholoog?
Psühholoogi roll ei ole lõpetada või parandada suhet, vaid toetada inimese teekonda tagasi iseend
ja maailma usaldavaks inimeseks. See võib alata hetkest, mil keegi ütleb: see on vägivald, sa pole
süüdi, sul on õigus abi saada, sul on õigus valida. Psühholoogi roll on hinnata, kas vägivalla all
kannatav osapool on ohus ja aidata tal teha turvaplaan suhtest väljumiseks; suunata inimene
abistava võrgustiku (tugikeskused, ohvriabi, politsei, lastekaitse) poole. Vägivallavaba elu on
võimalik.
Levinud müüdid lähisuhtevägivalla kohta.
Müüt: kui see oleks tõsine, lahkuks ta kohe.
Tegelikkus: Lahkumine on sageli kõige ohtlikum: vägivald võib eskaleeruda. Takistavad
emotsionaalne, rahaline ja sotsiaalne sõltuvus. Kardetakse kättemaksu, kahju lastele ning
ühiskondlikku halvakspanu. Vajalikud on turvaplaan ja -võrgustik!
Müüt: see on kahe inimese tüli.
Tegelikkus: lähisuhtevägivald ei ole vastastikune konflikt, vaid võimu väärkasutus. Süü jagamine
ohvrile võib süvendada vägivalla niigi laastavat mõju.
Müüt: lähisuhtevägivald lastele ei mõju.
Tegelikkus: vägivald ei ole mantel, mida saab erinevateks suhtlusolukordadeks selga tõmmata ja
maha visata. Vägivald mõjutab lapsi ka siis, kui vägivald pole otse neile suunatud – kogetud hirm
võib mõjutada minapilti, käitumist, emotsioonide regulatsiooni ja käitumismustreid ning ka seda,
kuidas edaspidi ise suhetes toime tullakse.
Müüt: ainult madalama hariduse või sotsiaalse taustaga inimesed kogevad lähisuhtevägivalda.
Tegelikkus: vägivalda esineb kõigis ühiskonnakihtides – nii kõrgharidusega peredes, jõukates
leibkondades kui ka kultuuriliselt erinevates kogukondades. Kuigi statistika järgi on ohvrid
peamiselt naised, on nende hulgas ka mehi ning vägivalda esineb ka samasooliste paaride seas.
Haridus ja sissetulek ei ole kaitsefaktorid kontrolliva või vägivaldse partneri ees. Küll aga on seda
suurem teadlikkus lähisuhtevägivallast.
Müüt: lähisuhtevägivalla põhjuseks on alkohol, armukadedus, impulsiivsus, raske lapsepõlv
jne.
Tegelikkus: loetletu näol on tegemist küll oluliste riskitegurite või vallandajatega, ent vägivalla
põhjuseks on pigem juurdunud uskumus, et nii võib ja saab. Selle kasuks räägib ka asjaolu, et
vägivaldne partner enamasti varjab oma vägivaldset käitumist ning ülejäänud ühiskonnale
manatakse endast oluliselt meeldivam pilt.
Kui märkad, et keegi su ümber võib elada vägivallas, siis tea, et sinu toetus võib olla eluliselt
oluline. Kuula, usu, paku abi. Ja kui sa oled vägivaldses suhtes, tea, et sa ei ole üksi ja sul on
õigus turvalisele elule!
Tuge ja abi saad siit:
Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7) või palunabi.ee.
⁠Lasteabi telefon 116 111 (24/7) või lasteabi.ee.
⁠Ohuolukorras võta lähisuhtevägivallast teatamiseks ühendust hädaabinumbril 112.
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/naiste-tugikeskused
Kersti Kinks
ProVida Kliinik psühholoog