Marika Käggo

ProVida Kliinik juht

Arvamuslugu on avaldatud ka Postimees.ee: https://arvamus.postimees.ee/8271266/marika-kaggo-tohus-tervishoid-algab-patsiendi-ja-arsti-koostoost

Tänases olukorras, kus rahalised vahendid on piiratud pea kõikides valdkondades, on üha olulisem vaadelda tervishoiusüsteemi toimimist patsiendi isikliku vastutuse vaatenurgast. Võimalus on õppida teiste riikide tervishoiuteenuste kogemustest, mille rakendamist võib kaaluda ka Eesti kontekstis. Keerukas olukorras teeb muret eeskätt patsiendi elustiilivalikuid ja tervisekäitumine.

Tervise Arengu Instituudi andmetel on Eestis ligikaudu 20% perearsti visiitidest sellised, mis ei vajaks tegelikult meditsiinilist sekkumist. Kui võimalus on “tasuta”, kasutatakse seda ka siis, kui vajadus puudub. Need visiidid võtavad aja nendelt, kellel on kiiret sekkumist vajav tervisemure ja kes on valmis ka ise oma tervise nimel midagi ette võtma.

Kuidas suunata inimesi rohkem võtma vastutust oma elustiili ja tervisekäitumise eest? Mõelda, kui meil on lühemad ootejärjekorrad, kaasaegne ja innovaatiline tervishoid ning suurenenud rahulolu. Tervem ja enesega rahulolev rahvas, seega parem ning tulemuslikum riik.

Muret tekitab olukord, kus praegune süsteem suunab suure osa vastutusest tervishoiuspetsialistile. Fookus on tugevalt nihkunud kvaliteedi tõstmisele, regulatiivsetele nõuetele ja uute meetmete väljatöötamisele. See kõik on kahtlemata vajalik, kuid sageli jääb tagaplaanile ennetustööna patsiendi enda roll ja vastutus oma tervise eest. Arstide, pereõdede ja tervishoiusüsteemi ülesanne on pakkuda usaldusväärset infot, järjepidevat juhendamist ning empaatilist tuge, kuid sellest üksi ei piisa. Meil tuleb lõpuks küsida, mida saab ja peab tegema inimene ise?

Eesti tervisesüsteem on kombinatsioon isiklikust ja ühiskondlikust vastutusest. Sotsiaalmaksu makstes kannab iga töötav inimene osa ühisest ravikulust, samas saab igaüks rasketel hetkedel abi, sõltumata isiklikust maksevõimest. Kui keegi ei jää rahapuuduse tõttu abita, on positiivne tagajärg üldjuhul parem rahvatervis ja ühiskondlik võrdsus. See suurendab inimeste turvatunnet ja julgustab arsti poole pöörduma. Samas tuleb poliitikakujundajatel jälgida, et vastutustunne ei hajuks. On välja pakutud meetmeid, nagu sümboolsed visiiditasud või stiimulid tervisliku eluviisi jaoks, kuid seni püüab Eesti hoida omavastutust madalal just rahvatervise huvides.

Moraalse riski ilminguks peetakse ka tervishoiu ületarbimist. Tasuta tervishoid võib soodustada mõtteviisi, et tervis ei olegi inimese enda investeering, vaid riigi kohustus. Psühholoogilised uuringud on toonud välja, et inimesed kipuvad rohkem hindama seda, mille eest nad on ise maksnud, seega võib täiesti tasuta teraapia või arstiabi vähendada patsiendi pingutust ravisoovitusi järgida. Kui patsiendid jätkavad ebatervislikku eluviisi ning loodavad alati tervishoiusüsteemi peale, muutub süsteemi rahastamine pikemas plaanis keerukaks ja jätkusuutmatuks. Kui teenuste tarbimine kasvab piiramatult, aga rahastusallikad (näiteks

sotsiaalmaks) jäävad samaks, tekib rahapuudus, mille tulemusel näiliselt kättesaadav tervishoiuteenus ei olegi enam kättesaadav.

Ometi jääb sageli varju üks keskne põhjus: osade patsientide vähene motivatsioon või valmisolek ise oma tervise vastutust võtta. Kergem on võtta tablett ja jätkata sama elustiiliga, muutused on rasked. Kui inimesed tajuvad, et süsteem toimib ainult ühiskonna kulul, võivad nad tunda vähem kohustust ise panustada, nii tervisekäitumise kui ka maksude maksmise osas. Tasuta tervishoid on loonud arusaama, et tervis on põhiõigus, mitte privileeg. Lisaks tervishoid ei saa toimida ühepoolselt. Süsteem ei pea vastu, kui inimene näeb ennast ainult teenuse saajana, mitte ka panustajana.

Teised riigid, nagu Singapur, Saksamaa või Suurbritannia, on juba astunud samme, et toetada ja motiveerida inimest oma tervise eest ise rohkem vastutama. Mitte karistades, vaid suunates ja toetades. Eestis ei pea me seda teekonda uuesti leiutama vaid võtma kogenutelt parima. Loodud on süsteemid, mis suunavad inimest ise rohkem panustama ja tundma end tervisesüsteemi osana. Mitte ainult rahaliselt, vaid ka käitumise, suhtumise, harjumuste ja teadlikkuse kaudu. Teadlikkust tuleb kasvatada oskuslikult, empaatilise ja motiveeriva kommunikatsiooni kaudu.

• Singapuris ei loodeta ainult inimeste tahtejõule, vaid toetub läbimõeldud käitumuslikele lahendustele. Kui tahame, et inimesed võtaksid vastutuse oma tervise eest, ei piisa soovitusest „toitu tervislikult ja liigu rohkem“. Singapuris kombineeritakse motiveeriv kommunikatsioon käitumuslike lahendustega, nt inimesel on isiklik tervisesäästukonto, teda suunavad digivahendid ning tuge pakub perearst, kes aitab koostada ja jälgida terviseplaani elluviimist.
• Saksamaal motiveerib ravikindlustussüsteem inimesi koguma boonuspunkte regulaarsete tervisekontrollide, vaktsineerimiste, suitsetamisest loobumise või liikumisharrastuste eest, spordiklubide liikmelisus ja tervisekursustel osalemine. Punktid saab vahetada preemiate vastu või kasutada ravikindlustusmaksete vähendamiseks.
• Suurbritannias suunatakse inimesed esmalt telefoni- või veebinõustamisse, kus selgitatakse, kas arstivisiit on üldse vajalik. Rõhutatakse, et ravi on partnerlus, ja kui patsient ei tee enda poolt vajalikke samme (nt ei lõpeta antibiootikume, ei tee elustiili muudatusi), võib see mõjutada ravi jätkamise viisi. Patsient võib kaotada eelisjärjekorra või suunatakse tagasi esmatasandile.
• Norras arutletakse avatult selle üle, kas inimene, kes oma elustiiliga tervist kahjustab, peaks maksma rohkem. See diskussioon on osa laiemast prioriteetide seadmisest Norra tervishoiusüsteemis, kus kaalutakse, kuidas jaotada piiratud ressursse õiglaselt ja tõhusalt.

Eestis on patsiendi isikliku vastutuse tõstmise teema alles kujunemisjärgus. Meil paljud inimesed pingutavad oma tervise nimel, kuid süsteem võiks neid veelgi paremini toetada ja märgata. Riiklikult ei ole veel rakendatud süsteemseid mehhanisme, mis motiveeriksid inimest oma tervise eest rohkem vastutust võtma. Kui soovime jätkusuutlikku ja tõhusat tervishoiusüsteemi, vajame lahendusi, mis seovad inimese otsesemalt oma tervisega just hoiakute, suhtumise ja käitumise kaudu.

Kui täna saan elustiili muutes ennetada haigusi ja vähendada oma tulevasi ravikulusid, et järeltulevpõlvkond ei peaks homme selle eest maksma, siis see on muutus, mille eest saan vastutada just nüüd ja praegu.

Mida Sina saad täna oma tervise heaks ära teha?

Marika Käggo

Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistrant

ProVida Kliinik OÜ juht