Täna ülemaailmsel vaimse tervise päeval meie kunstiterapeudid Miina ja Kai kirjutavad natuke oma loovterapeudi tööst.

Loovteraapia on üks oluline rehabilitatsiooni teenus, mis aitab kaasa isiku arengule. Meie loovterapeudid on visuaalkunsti spetsialiseerumisega.

Mida me teeme loovteraapias, kus kasutatakse visuaalkunsti:
– Kõik, mis saab enda seest visuaalselt nähtavaks hakkab rääkima Sinu lugu.
– Kunsti luues saad uurida oma mõtteid ja emotsioone, mis on peidetud sinu sisse ja mis ootavad hetke, et välja pääseda.
– Loovteraapias on oluline loomise protsess, mitte tulemuse kunstiline väärtus.
– Loovteraapiast on abi inimestel, kelle jaoks sõnaline eneseväljendamine on ebamugav või raske, näiteks võib kunstiline tegevus olla abiks just lastele ja täiskasvanutele, kelle oma elukogemustest keeruline rääkida.

Vaimse tervise kuu

Oktoober on vaimse tervise kuu, mille teemaks on sellel aastal «OLEN SULLE OLEMAS». ProVida füsioterapeudid (Ingrid ja Andra) on koondanud mõned mõtted, kuidas aktiivne tegevus toetab meie vaimset tervist.

Füsioteraapia eesmärgiks on toetada regulaarse liikumisharjumuse väljakujundamist lastel (sh sobiva trennivõimaluse leidmine).

Rehabilitatsioonis füsioteraapia aitab inimestel krooniliste valudega toime tulla ja tegeleb inimeste liikumisharjumuste kujundamisega ning läbi selle saab tuge meie vaimne tervis.

Vabad ajad psühholoogi teenusele

Võimalus saada psühholoogi teenust 1-2 nädala jooksul!

Aja broneerimiseks on mitmeid võimalusi:

• Eravastuvõtt
• Perearsti suunamisel
• Rehabilitatsiooniteenus
• Kohaliku omavalitsuse rahastusel Asukoht: Tähe 95, Tartu Helista või kirjuta meile:

Võta ühendust!

Tervitame sügist veel terviklikuma meeskonnana

Augustist ühinesid ProVidaga kolm oma eriala kõrgelt hindavat spetsialisti. Psühholoogide ridasid täiendab kliiniline psühholoog ja lapsepsühholoog Eve Kanarik, kelle pädevuses on töötada nii laste kui ka täiskasvanutega. Eripdegoogina alustab Kristina Kutsar, keda võib vaieldamatult pidada üheks autismi spetsialistiks. Logopeedide seltskonnaga ühineb Annika Labent, keda tunneme juba praktika aegadest ja hindame kõrgelt tema pühendumist.

Töötamine suveperioodil

Teavitame, et suveperioodil 10.juuli – 6. august on ProVida maja (Tähe 95) suletud. Toimivad vastuvõtud spetsialistiga eraldi kokkulepitud aegadel. Antud perioodil saate meiega ühendust ainult e-kirja teel (info @provida.ee), kuid vastamine võib võtta aega kuni 10 päeva. Telefoni teel info saamine ei ole sellel perioodil võimalik. Täname mõistva suhtumise eest ning soovime teile meeldivat suve!

“Tasakaalukam vanemlus” grupp lapsevanematele (sügis 2023)

Provida Kliinikus alustab sügisel grupp lapsevanematele, kes tunnevad, et nende endi lapsepõlves kogetu mõjutab liigselt lapse ja vanema suhet.

Lapsepõlves väärkohtlemise, hüljatuse või vaimse hooletussejätmise üleelanud vanematel on sageli raske ennast piisavalt väärtustada ja usaldada oma oskusi lapsevanemana. Erinevad negatiivsed emotsioonid, nagu näiteks ärritus, viha, kurbus, usaldamatus, hirm, süütunne, kahetsus, segadus või üksindus võivad igapäevaelus pingeid tekitada ja seda keerulisemaks muuta. Elamine koos alaealise lapse või lastega võib vallandada valusaid tundeid ja mälestusi oma lapsepõlvest.

Tasakaalukama vanemluse grupi eesmärk on, et osalejad omandaksid võtteid oma raskuste teadvustamiseks ja mõistmiseks, saaksid teadmisi selle kohta, kuidas neid traumateadlikkuse abil mõjutada. Grupis aidatakse vanematel leida viise, kuidas lastega suhtlusest tekkivate raskustega toime tulla ilma kontrolli kaotamata ja süüd tundmata. Põhirõhk grupis on toetada lapsevanemate toimetulekut praeguste, igapäevaelus ettetulevate väljakutsetega. Grupis ei arutleta isiklike traumakogemuste üle.

Tasakaalukama vanemluse mudel koosneb 12 korda üks kord nädalas kogunevast vanemate grupist. Kohtumised kestavad poolteist tundi korraga. Rühmas käsitletakse kümmet erinevat teemat ning nendega seotud harjutusi ja ülesandeid. Grupp koosneb 6-8 lapsevanemast. Enne rühmatöö algust toimub kohtumine rühmas osalejatega individuaalselt.

Tasakaalukama vanemluse grupitöö mudel on loodud spetsiaalselt traumeeritud vanemaid silmas pidades Soomes. Käesolevalt toimub meetodi piloteerimine Eestis. Grupi läbiviimist toetab strateegilise partnerluse raames Sotsiaalministreerium.

Kohtumiste kuupäevad (12 kohtumist):

• September: 14.09, 21.09, 28.09
• Oktoober: 5.10, 12.10, 19.10, 26.10
• November: 2.11, 9.11, 16.11, 23.11, 30.11

Kellaeg: 14.30-16.00

Läbiviija(d):

Marika Käggo (paari- ja pereterapeut, superviisor)

Mirjam Veermäe (psühholoog, pereterapeut)

Toimumise koht: Tähe 95, Tartu

Hind: ühe kohtumise hind 10 € (kokku 120 € + eelintervjuu 10 €)

NB! Anna korraldajatele teada kui oled grupis osalemisest huvitatud, aga kohtumiste tasu ei ole võimalik maksta.

Registreerumine: https://bit.ly/providavanemlusgrupp

Registreerumine avatud kuni 30.06.2023.

Lisainfo:     Marika Käggo: marika@provida.ee

                    Mirjam Veermäe: mirjam@provida.ee

ProVida jätkab teenuste osutamist projektis “ISTE” (Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses)

ProVida Kliinik on olnud Tartu Linnavalitsuse koostööpartner projektis “ISTE” ehk „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses” alates selle Tartus piloteerimise algusest 2020. aasta lõpust ning jätkab projektis osalemist vähemalt kuni 2023. aasta lõpuni.

Projekti eesmärk on katsetada psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja testida korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on kohalik omavalitsus. 

Projektis piloteeritava teenusmudeli sihtrühmaks on raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega isikud, kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

• isik on 16- aastane kuni vanaduspensioniealine;

• isikul ei ole diagnoositud põhidiagnoosina dementsust ega alkoholisõltuvust;

• vastab ühele järgmistest tingimustest:
  • isik ei kasuta veel erihoolekandeteenuseid, kuid on Sotsiaalkindlustusameti (SKA) erihoolekandeteenuse järjekorras; 
  • isik vajab kohaliku omavalitsuse (KOV) sotsiaaltöötaja või SKA juhtumikorraldaja hinnangul toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks või tööturule sisenemiseks toetavaid ja integreeritud teenuseid.

Projektiga liitumiseks peab isik ise olema sellega nõus st, et ei pereliige ega keegi teine ei saa otsustada, et isik võiks/peaks projektiga liituma. Projekti raames hinnatakse isiku abivajadus,  milles konkreetselt ta abi vajab ning vastavalt hindamise tulemustele saab personaalset teenust. Juhul, kui isik on projektis, siis saab toetada ka pereliikmeid.

Projekti käigus osutatavad teenused:

• vaimse tervise toetamiseks erinevad teraapiad, psühholoogi, psühhiaatri või kogemusnõustaja teenus;
• igapäevaeluga toimetulekuks tugi rahaga arveldamiseks, majapidamistoimingutega hakkama saamiseks;
• toetus elukoha probleemide lahendamisel;
• töötamise ja õppimise toetamine st aidatakse tööd leida ja töökohta hoida;
• füüsiline tervis nt abivahendi kasutamisel abistamine, füsioteraapia, transpordi kasutamise juhendamine.

Loe täpsemalt: https://tartu.ee/et/projekt-isikukeskse-erihoolekande-teenusmudeli-rakendamine-kohalikus-omavalitsuses

1. aprillist jõustus uus ohvriabi seadus

1. aprillist jõustus uus ohvriabi seadus, mis parandab abi kättesaadavust vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele.

Mõned olulisemad muudatused:

• Pere- ja seksuaalvägivalla ohvrid saavad traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi sõltumata süüteomenetlusest.
• Seaduse järgi tagatakse traumast taastumist toetav vaimse tervise abi kriminaalmenetluse tunnistajatele samadel alustel kui ohvrile endale.
• Paremaks abistamiseks saame õiguse kõrge riskiga täisealiste perevägivalla ohvrite puhul vahetada andmeid teiste ohvrit abistavate asutuste ja spetsialistidega.
• Kuriteoohvri hüvitis muutub abivajajale kättesaadavamaks ja taotlemine lihtsamaks.

Tänu sisseviidud muudatustele on pere- ja seksuaalvägivalla ohvritel võimalik abi saada ka juhul kui ei ole alustatud süüteomenetlust, muutes loodetavasti abi kättesaadavamaks paljude kuriteoohvrite jaoks.

„Suur osa ohvritest ei jõua politsei, ohvriabi ega tervishoiusüsteemini ja ei saa seetõttu ka abi, mis on olemas ja võiks aidata traumast taastuda. Uue seaduse loomise eesmärk oli ühelt poolt tagada rohkemate traumat kogenud inimeste jõudmine ohvriabini, teisalt suurendada teenuste ja hüvitiste kättesaadavust ning kolmandaks kvaliteeti,“ selgitas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusosakonna juht Kaire Tamm.

ProVida on Ohvriabi pikaaegne koostööpartner ja meie spetsialistid on valmis pakkuma psühholoogilist tuge traumaga toimetulekuks ja taastumiseks.

Loe täpsemalt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/uus-ohvriabi-seadus-parandab-abi-kattesaadavust

Ohvriabi teenustest täpsemalt: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi

Lastekaitse Liidu tasuta videoloengud lapsevanematele

Lastekaitse Liit korraldab videoloengute sarja lapsevanematele!

Alates 1. märtsist käsitlevad laste- ja peredega tegelevad spetsialistid iga kahe nädala tagant üht teemat:

1. Mida teha, kui lapsel on digisõltuvus?
2. Kuidas toetada oma lapse vaimset tervist?
3. Mida teha, kui mu laps mõtleb suitsiidile?
4. Kuidas jääda rahulikuks, kui mu laps jonnib?
5. Kuidas saada aru, et minu last on seksuaalselt väärkoheldud?
6. Kuidas kooselu lõppemisel lahendada lastega seotud elukorraldus?

Iga teema juurde lisatakse ka täiendavaid lugemis- ja videomaterjalide soovitusi.

Lisainfo ja ligipääs loengutele: https://www.lastekaitseliit.ee/et/videoloengud-lapsevanematele/

Avatud Dialoogi rakendamine Eestis

ProVida meeskonnal oli kahe aastat jooksul võimalus olla kaasatud uue sekkumise piloteerimisse Eestis. Avatud Dialoogi väljaõppesse valiti Eestis osalema kolm rehabilitatsiooniasutust: Põhja-Eestis Papaver MTÜ, Kesk-Eestis Akersoni OÜ ja Lõuna-Eestis ProVida Kliinik OÜ. Uue sekkumise eesmärgiks oli tagada rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavus lapse enda keskkonnas (kodu, kool vm), kus rehabilitatsiooniprotsess oleks süsteemne, tulemuslik ning kaasatud oleks kogu lähi- ja tugivõrgustik.

Avatud Dialoogi (AD) raames viiakse läbi võrgustikukohtumised, kus mure keskmes oleva lapse ja tema jaoks oluliste võrgustikuliikmetega (pere, kaasatud spetsialistid, õpetaja jm) teeb koostööd reflekteeriv tiim (vähemalt kaks AD praktikut). Praktikud tuginevad teenuse osutamisel lapse individuaalsele olukorrale, koondades kõik ressursid lapse aitamiseks ühtekokku. Avatud dialoogi praktikud arvestavad kõigi osapoolte nägemusega, ei suuna edasi ja pakuvad turvalist keskkonda, kus olukorrast räägitakse kõigi osaliste juuresolekul. Avatud suhtlemine ja reflekteerimine võimaldab individuaalsed teenused ja muud tugimeetmed seostada tervikuks, tekib ühtne arusaam ja väheneb teenuste killustatus. Teenuse osutamise tulemusena tekib osapoolte vahel dialoog, saavutatakse teenuste keskel oleva lapse parem heaolu ja toimetulek.

Lisaks AD praktikute väljaõppele ja selle rakendamisele sotsiaalse rehabilitatsiooni raames viis Tartu Ülikool läbi ka uuringu AD tegevustest ja tulemustest. Uuringus osalesid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavate 0–15-aastaste laste vanemad, kolme erineva rehabilitatsiooniasutuse spetsialistid ning teenust korraldava Sotsiaalkindlustusameti eksperdid. Uuringu tulemustest valmis e-kogumik, mis on kättesaadav: https://dspace.ut.ee/handle/10062/88220

Lisaks on nüüd võimalik ProVida ja teiste projektis osalenud spetsialistide muljetest lugeda siin: https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/avatud-dialoogi-projektis-osalevate-meeskondade-kogemused?fbclid=IwAR1uf2nioJfBaN_L_giANLjGpXbXnMW3yVHT41ZxbHK3tssqwDnMYW3iAnY

Täpsemalt saab AD põhimõtetega tutvuda ja selle rakendamisest laste sotsiaalses rehabilitatsioonis lugeda siit: https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/avatud-dialoog-laste-sotsiaalses-rehabilitatsioonis?fbclid=IwAR3pTnjGWiXi0AGWLq0fMfEy-qRpefpMbNf6hbmwjGK_W-SqfuFBXaQlxjY

ProVida meeskonnast osales AD väljaõppes Marika Käggo, Mirjam Veermäe, Kadri Paal, Helmer Hallik ja Ewa Roots. Suur-suur aitäh teile, et teete oma tööd säravate silmadega ning otsite aina uusi võimalusi, et oma teadmisi ja oskusi arendada!

Pildil kõik AD Eestis rakendamise teerajajad: TÜ ühiskonnateaduste instituut, Open Dialogue UK, ProVida Kliinik, Nõustamis- ja koolituskeskus Papaver ja Akersoni OÜ. (Pilt: https://www.facebook.com/sotsiaalkindlustusamet/photos/a.1378400062193378/4647105761989442/)