Tegevusteraapia on eesmärgipäraste tegevuste kasutamine inimestega, kellel on piirangud somaatilise haiguse või trauma, psühhosotsiaalse- või arenguhäire, õpiraskuste, vaesuse või kultuurierinevuste tõttu või kõrgest east tingituna, selleks, et suurendada nende iseseisvust, ennetada puuet ja säilitada tervist.

Tegevusteraapia ravivormina keskendub inimese tegevusvõimele. Tegevusteraapia tegeleb tervise edendamise ja heaolu parandamisega läbi tegevuste. Tegevusteraapia eesmärk on häirunud tegevusvõimega isiku tegevusvõime säilitamine ja edendamine, et võimaldada inimestel osaleda igapäevastes tegevustes.

Inimese tegevusvõime parandamiseks on võimalik tegevusteraapias arendada inimese võimeid ja oskuseid, mis on vajalikud toimetulekuks igapäevategevustes, teiseks on võimalik kohandada tegevused vastavaks inimese võimetele. Kolmas aspekt on keskkonna kohandamine selliselt, et see soodustaks inimese iseseisvat toimetulekut.

Tegevusteraapia filosoofilised alused ütlevad järgmist:

1. Kesksed mõisted on TEGEVUS ja tegevusvõime.
2. Tegevus on inimesele olemuslik ja seetõttu on tegevus alati olnud inimelu koostisosa.
3. Tegevus annab elule tähenduse ja tingib käitumise.
4. Tegevusel on arenguline dimensioon – inimese arengule vastavalt muutvad ka tegevused.
5. Tegevus mõjutab tervist ja heaolu.
6. Tegevus aitab luua struktuuri ja organiseerida aega.
7. Tegevus annab elule sisu nii kultuurilisel kui isiklikul tasandil.
8. Tegevused on individuaalsed. Erinevad inimesed väärtustavad erinevaid tegevusi.

Allikas: https://tegevusterapeudid.ee/tegevusteraapia/